Bürooruumidesse valguslahenduste planeerimisel tuleb peale uudsete ja säästlike tehniliste lahenduste pöörata tähelepanu ka valgustuse silmasõbralikkusele.
- TTÜ Elektrotehnika Instituudi lektor Tiiu Tamm hoiatab, et räige valgus võib rikkuda tervist. Foto: Terje Lepp, Äripäev
“Kui valgusti paigutusel ei arvestata sisevalgustuse standardi soovitustega, mis arvestavad just turvalist ja inimsõbraliku töökeskkonna loomist, võib ka igati hästi välja töötatud valgusti muuta töökeskkonna painajalikuks,” sõnas Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudi lektor Tiiu Tamm.
Tamme sõnul iseloomustab halba valguslahendust termin räigus, mis kujutab endast pimestusest või peegeldusest tekkivat nägemisaistingut. Tööruumide valguslahenduse väljatöötamisel tuleks teha ka töökohtade räigusarvutused.
Valguse üledoosi vältimiseks on hea kasutada juhitavat valgustust. “Kui valgust saab algul liiga palju, on võimalik see normaalsele tasemele hämardada,” soovitas Tamm. “Eriti oluline on juhitavus leedvalgustuse puhul. Liiga kõrge valgustustase tekitab töötajaile ebamugavustunnet kuni räiguseni välja, mis omakorda põhjustab väsimust, silmade vesitsemist, sageli peavalusid, roidumust jms. Lõpuks kaob töötahe, tekivad vead töös ehk kõik, mis on seotud stressiga.”
Tamme sõnul on leedvalgustuse puhul viimastel aastatel uuritud väga palju liigse valguse mõju inimese tervisele. “Selgus, et mitte ainult leedvalgustuse, vaid ka traditsioonilise valgustuse kõrge taseme korral võib üledoseeritud valgustus hakata avaldama inimesele tugevat negatiivset mõju, sõltuvalt valguse näivast värvist,” selgtas Tamm. Kollane valgus on inimsilmale mugavam, kuid samas soodustab kollane valgus unehormooni tootmist. “Eks sa katsu siis aktiivselt mõelda, kui uni on peal,” tõi Tamm välja järgmise probleemi.Valgus mõjutab inimesi ka nähtamatul viisil
Üks kaudne mõjutaja on valgustuse värelus. “Meie hulgas on värelustundlikke inimesi päris palju, näiteks migreenihaiged, epileptikud jt. Kui T5 lambid töötavad nii kõrgel sagedusel, et värelus ei ole kõneaineks, siis leedvalgustite puhul võib mõne valgusti puhul olla see isegi silmaga nähtav. Läbi kaamerasilma, sealhulgas ka telefonikaamera, saab seda ka ise tuvastada,” õpetas Tamm. See väsitab ja sellest saavad alguse vead töös, õhtune väsimus jms.
Valgustuse silmasõbralikkuse tagamiseks soovitab Tamm järgida standardeid, mis ongi kasutusmugavuse tagamiseks välja töötatud, ning tellijana teha koostööd nii sisekujundaja kui ka elektriprojekteerijaga.
Valguslahenduste abil säästmiseks soovitas Tamm kasutada päevavalgus- ja kohalolekuandureid. “Lahendus, mis säästab, on tegelikult seotud ka valgustuse juhtimisega,” märkis ta. “Kontorisse sobivad hästi päevavalgus- ja kohalolekuandurid, mida on olemas erinevate tööpõhimõtetega ja erinevates hinnaklassides.” Neid on võimalik hankida ka mittejuhitavate valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb.
Valguse juhtimiseks ei pea Tamme sõnul valima kalleid süsteeme, mille hooldus on kallis. “On terve hulk lihtsaid lahendusi, nn karbist välja eelprogrammeeritud lahendusi, mille seadistamisega saab hakkama igaüks, kes kodus uue teleri häälestamisega on ise hakkama saanud,” märkis Tamm.
Pane tähele
7 sammu parimaks valguslahenduseks
Millist valgust nõuab ruumis tehtav töö?
Milline on või saab olema töökohtade ja mööbli paigutus?
Töökohtadel peaks olema igale töötajale personaalne valgusti, mis vastavalt töötaja soovidele ja normidele loob piisava valgushulga, lisavalgustus on vajalik ka varjude vältimiseks tööpinnal.
Tööpindade kohal olevate personaalsete valgustite disain võiks rohkem silma hakata alles ringiliikumisel.
Üldvalgustuse paigutamisel tuleks lähtuda efektiivsusest ja praktilisusest, sest selle funktsioon on katta ruum piisava valgusega, et vastu seina või mööblit ei kõnnitaks.
Valgustuskulude kokkuhoidmiseks tuleks valgustus vahetada välja säästlikuma tehnoloogia (nt leedid) vastu või teha inimestele selgeks, et kui valgust ei ole parajasti vaja, tuleks see välja lülitada.
Valgustuslahenduse peaks põhjalikult läbi mõtlema ja planeerima nii, et pärast ei peaks eraldi pimedaid nurgakesi valgustama hakkama.
Allikas: Taavi Mänd, Ledshop OÜ
Iglu eelistas paindlikke ja erilisi valguslahendusi
Möödunud aastal asutatud tarkvaraarendusettevõte Iglu OÜ sooviks oli, et uusehitises asuva kontori valgustus sobiks kokku muu sisekujundusega, vastaks kehtivatele normidele ning oleks kombineeritud parimatest tehnilistest lahendustest ja disainvalgustitest.“Soovisime, et valgustus töötaks kokku muu sisekujundusega,” selgitas Iglu juht Kristjan Aiaste.
Valgustuses kasutatud lahenduste nimekiri on üsna pikk. “Kasutasime nii leed-, luminofoor-, metallhaliid- kui ka halogeenvalgustust, et tagada mugavus ja silmailu vastavalt ruumi funktsioonile, samuti erineva valgusnurgaga valgusallikaid, et luua sobivaid rõhuasetusi,” selgitas Aiaste. “Soovisime, et valgustus oleks võimalikult paindlik nii töökohtadel kui ka nõupidamisruumis. Töölaudade kohtvalgustid on eraldi sisselülitatavad, nõupidamisruumid ja käiguteed timmerdatavad. Suuremas nõupidamisruumis on kasutatud valguslaes DALI-süsteemi, mis lubab valgusteid sisse lülitada mitmel erineval režiimil ja valgusvõimsusel.”Töö arvutiga esitab erinõuded
Aiaste sõnul võeti arvesse ka seda, et kontoris töötatakse enamjaolt arvutite taga, mistõttu pidid igasugused peegeldused valgustitest olema välistatud. Tähtis oli ka energiasäästlikkus, mistõttu kasutati osaliselt leedvalgusteid. “Nende puhul tuleb ennekõike läbi mõelda otstarbekus seoses eluea ja valgusviljakusega, et need oleks investeeringut väärt ning vastavalt ka juhitavad,” toonitas Aiaste. “Kogu projekti keerukaim osa oli kindlasti eritööna valminud suure nõupidamiste ruumi programmeeritav ja timmerdatav valguslae lahendus.”
Valgustuse planeerimisel soovitas Aiaste kasutada sisearhitekti või valgustusdisaineri abi. “Nii saab kombineerida tehnilise- ning meeleoluvalgustuse,” julgustas ta. Valgustuse projekt ja valgustite valik valmis koos ruumiplaani ning sisustuse projektiga.
Aiaste tunnistas, et rahaliselt kulutati uuele valgustussüsteemile rohkem, kui normi täitmine oleks eeldanud, kuid kokkuvõttes jäädi tulemusega väga rahule.“Üldvalgustus on piisav ning erinevad kohtvalgustid ja disainlambid on kombineeritavad vastavalt olukorrale sobiva meeleolu loomiseks,” ütles ta.
Säästmine eeldab investeerimist
Säästmine nõuab investeeringute tegemist, sest energiasäästliku lahenduse hankimine pole odav.
Tutvustades uusi valgustuslahendusi, toob Tallinna Tehnikaülikooli Elektrotehnika Instituudi lektor Tiiu Tamm välja nii T5 luminofoorlampidega valgustid kui ka leedvalgustid. Valimisel tasub olla hoolas, sest turul on saadaval nii energiasäästlikke kui ka vähem säästlikke variante mõlemast tooterühmast.“Ainult hinna järgi valikuid tehes võib paari aasta pärast tõdeda, et need enam ei tööta või annavad lihtsalt väga vähe valgust. Pealegi eeldab leedvalgustite tootmne rohkem teadmisi, sest kui traditsiooniliste valgustite tootmisel tootmiskeskkonnale erilisi nõudeid ei esitata, siis leedvalgustite tootmisel on need sama karmid kui elektroonikatööstuses. Kui need tingimused on tööstuses loomata, saadakse küll odav toode, kuid kahjuks ei kesta see nii kaua, kui lubatakse,” hoiatas Tamm.
“Kahjuks ei taheta aru saada, et selleks, et tulevikus säästa, tuleb esmalt teha ka investeeringuid. Kõik odavad lahendused on alguses näiliselt odavad, kuid kui mõne aja pärast miski ei tööta või valgust ei anna, siis ümbertegemine muudab hankekulud veelgi suuremaks,” selgitas Tamm.Arvesta soojusega
Energiasäästlikkuse huvides tasuks läbi mõelda ka sellised nüansid, mis esialgu valgustusega kokku ei tundu puutuvat.
“Kuna valgustus annab ka soojust, siis mida suurem valgustusvõimsus on lae all, seda rohkem kulutab ka sisekliima selle soojuse väljatõmbamiseks energiat. Kui ikka sissepuhe puhub jahedat õhku valgustile peale, ei tööta ka valgusti efektiivselt, kuid kulutab energiat ikka maksimaalselt,” tõi ta näiteks. “Jällegi koht, kus peavad koostööd tegema sisekujundaja, elektriprojekteerija ja ka sisekliima projekteerija,” toonitas ta.
Seotud lood
Tarkvaraarenduse, äri- ja IT-konsultatsioonifirma Iglu töötajad ostavad ettevõtte seniselt omanikult Mart Nõmperilt välja. 50 töötajaga firma enamusosalus kuulub edaspidi ettevõtte juhatajale Kristjan Aiastele.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.